Kursiivis on iga kooli puhul välja toodud, mida õpetlikku mõttetalgutel nende elukorraldusest teada saime.
- Unipiha Algkool (vt ka videot Aasta Kool 2018 kandidaat: Unipiha Algkool)-
väga hästi arendatud (munitsipaal)külakool, millel hea koostöö pidajaga ja mida siiamaani ei ole ähvardanud sulgemine. 1.-4. klass, olenevalt aastast 11-27 õpilast. 2018./19. õa 11 last, neist viis erivajadusega. Esitles direktor Eha Jakobson, kes on juhtinud Unipiha kooli alates 1986. aastast. Koolil on 2 õpetajakohta, mis jaotub nelja inimese vahel ja 0,25 kohaga koolijuht. Koolijuht on ühtlasi ka klassiõpetaja. Tugipersonali pole, selle eest on kokatädi ja koristaja ühes isikus ning kütja-majahoidja ühes isikus. KOVi kulu (nö karbikulu) õpilase kohta 2017. a 2376 € aastas, millele lisandub riigipoolne nö pearaha.
Eha Jakobson andis väga põhjaliku ülevaate, kuidas väikeses maakoolis õppimine aitab kasvada tugeva identiteediga enesekindlaks inimeseks. Pooled Unipiha kooli lapsed käivad piirkonnast ja pooled kaugemalt, isegi Tartu linnast. Unipiha asub Tartu ja Otepää vahel. Koolimaja on väga väike, 2 tuba ja söögituba. Mureks, et kuna lasteaed asub Kambjas, siis lastevanematele on see harjunud koht ja paljud Unipiha kandi lapsed alustavad seetõttu kooliteed hoopis Kambjas. Kooli ruume kasutab ka haridusselts Tõrvik, mis küll ei tegele lapsukeste harimisega, vaid rohkem külainimestega. Nimi tuleb aga 20.ndatest, kui külades loodi seltse. Aga siis elas külades rohkem inimesi, lapsi oli palju, külakoole murdu. Praegu teeb selts kooliga koostööd, ehk siis paljud lapsevanemad ja vilistlased kuuluvad seltsi.
Unipiha kool on olnud võimaluseks ja baasiks liitklassi-uuringutele, samuti eriealiste pedagoogika loengutele TÜ-s, mida annab Eha Jakobson.
- Metsküla Algkool (vt ka Kooli ajaloo erileht,
tasub lugeda, eriti lahedad on vilistlaste meenutused:)) - väga hästi arendatud (munitsipaal)külakool, mis on pidevalt pidanud võitlust sulgemise vastu sh viimati pärast hiljutist haldusreformi. 6 klassi, olenevalt aastast 15-20 õpilast, esitles direktor Pille Kaisel, kes on juhtinud Unipiha kooli 2002. aastast sh võidelnud kooli sulgemise vastu 2011. ja 2018. a. Koolil on 2 õpetajakohta (kuigi inimesi on loomulikult rohkem) ja veerand kohaga koolijuht. Kogukulu õpilase kohta 2017. a u 5000 € (st nn pearaha + tegevustoetus).
Metsküla algkooli suurim ellujäämisvõitlus oli 2011. a vt Reporteri videot
Kõige huvitavam oli graafik, kus oli võrreldud õpilaste arvu prognoose, mida 2011. a tegi KOV ja mida kool. Tookord soovis KOV kooli sulgeda, sest sündimuse põhjal oli prognoos aastaks 2018. 0 õpilast. Kooli enda prognoos oli 14 õpilast. Praegu on hoopis 20 õpilast. See näitab, et hetke sündimust piirkonnas ei saa aluseks võtta väikeste maakoolide tuleviku üle otsustamisel. Vähemalt 4 peret on piirkonda kolinud just Metsküla kooli pärast. Asjaolu, et praegu alustavad Metskülas kooliteed üha uued vilistlaste lapsed, näitab, et stabiilne ja tasemel koolijuhtimine tagab väikese maakooli jätkusuutlikkuse. Pärast lõpetamist lendavad noored laia ilma, aga kui enda lapsed hakkavad kooli minema, eelistavad nad oma kunagist külakooli, kui neil on sellest hea mälestus. Uus trend kehtib siingi - nagu Unipihas nii ka Metskülas käivad pooled lapsed kaugemalt, sh Lihulast. Metsküla asub Matsalu kandis. Kooliga plaanitakse liita raamatukogu, et vähendada KOVi ruumikulu. Kool tähistab suuremaid tähtpäevi nagu vabariigi aastapäev koos ümberkaudsete elanikega, elavdades sellega ka külaelu. Kooli eelarve oli oluliselt kopsakam ajani, mil kehtis veel koolipõhine rahastamine riigi poolt. Huvitav oli ka kooli paindlikkus liitklasside õpetamisel - nt loodusainetes õpetatakse kolme klassi korraga, õppides ühel aastal üheskoos ühe, teisel aastal järgmise ja kolmandal viimase klassi materjali. Koolil on voli ise otsustada, kuidas täpselt tehakse.
- Pisisaare ja Aidu põhikool -
näide kahest väikesest (munitsipaal)külakoolist, mis on koondatud ühe juhtimise alla. Haldusreformi tagajärjel liitus endine Pajusi vald Põltsamaa vallaga ja koolide saatus on veel selgumisel. Vt ka
Kahte maakooli juhib üks naine, murekorts silme vahel, Tartu Postimees
. Esitles direktor Kaare Põder, kes on juhtinud Pisisaare ja Aidu koole alates 2014. aasta kevadest. Kaks kooli, seega mõlema kooli kohta on eraldi eelarve ja eraldi arvestus kõikide kululiikide lõikes. Aidu Lasteaed-Algkoolil on 2 klassiõpetaja; 0,3 logopeedi; 0,55 muusikaõpetaja (kool ja lasteaed kokku); 0,3 kehalise kasvatuse õpetaja, 0,09 tantsulise liikumise õpetaja, 0,5 kohaga koolijuht. Tugipersonal-logopeed 0,3 ametikohta (õpetab ka lasteaialapsi . Aidu lasteaed Algkoolis oli kulu õpilase kohta 2017 a. 3697 eurot aastas, kuus 308. Aidu lasteaia kohamaksumus kuus 320 eurot ja aastas 3843 eurot. Lasteaias on 2 õpetajat, 2 õpetajaabi, majas kokk-majandusjuhataja, kokaabi ja üldkoristaja.
Pisissaare Algkoolis 3 klassiõpetaja; 0,4 kehalise kasvatuse õpetaja, 0,55 muusikaõpetaja- (kooli ja lasteaed kokku); 0,5 huvijuhi; 0,5 logopeedi; 0,5 koolijuhi ametikohta. Lasteaias 2 õpetaja; 2 õpetajaabi: Majas 1 kokk-majandusjuhataja, 1 kokaabi, 1 üldkoristaja, 1 remondimees ametikohta.
Pisisaares õpilase kohta kulu 2017 aastas -2063, kuus 172, lasteaias kohamaksumus aastas 3734, kuus 311.
Lisaks oli kohal Reet Alev, kes juhtis 12 a Pajusi valda, kuniks see viimase haldusreformi käigus liitus Põltsamaaga.
Huvitav oli tõdemus, et kuigi kaks väikest kooli on ühe juhtimise all ja seetõttu võiks eeldada sarnast koolikultuuri, siis Pisisaares, kus elatakse peamiselt kortermajades, on lastevanemate osavõtt koolielust väga leige vastupidiselt Aidule, kus see on väga elav. Huvitav oli ka liitklasside komplekteerimine, mille kool otsustab iga klassi lapsi eraldi tundes - Aidus - 2 liitklassikomplekti 2 ja 3 klass ning 1 ja 4 klass. Pisisaare Algkoolis sel õppeaastal esimest klassi ei ole ja on 3 liitklassi - 2 ja 5 klass, 4 klass ja 3 ja 6 klass.
Tundub, et endine Pajusi vald oli harukordne KOV, kellele lastele hea kodulähedase hariduse tagamine oli tõesti prioriteet. Valla alal on kaks paekivikarjääri ja vald investeeris suure osa nende paekivikarjääri kaevandustasudest koolihoonetesse ja spordihoonessega mis on väga heas seisus. Tänaseks saavad KOVid kaevandustasudest enda kasutusse oluliselt vähem kui varem: seoses uue maapõueseaduse jõustumisega 1.01.17 muutus maardlate jaotus. Varasemalt laekus kohaliku tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasust 100 % KOV-i eelarvesse, riiklike maardlate tasust osa KOV-ile ja osa riigile. Pärast seaduse jõustumist kadus see jaotus ning KOVi alal asuvate kaevanduste kaevandusõiguse tasust jäi alles ca 25 % varasemast. 8 a jooksul makstakse tasu vähenemise kompensatsiooni, kuid see iga aastaga väheneb. 2018. a tehakse Aidu kooli lähistele 50 milj € investeering - musta pelleti vabrik 50 töökohaga. Kindlasti arvestasid investorid asukohavalikul ka tulevaste töötajate jaoks loodud avalike teenuste kvaliteediga sh koolide ja spordisaali olemasoluga. Pole üheselt selge, mis saab Põltsamaa külje all asuvast Pisisaare koolist äsja liitunud uues suures Põltsamaa omavalitsuses. Aidu osas on seis vist kindlam. Pisisaare Spordihoonet kasutavad mõlemad koolid kehalise kasvatuse tundideks ja lasteaiad 1 kord nädalas liikumistunniks. Spordihoone on avatud Põltsamaa ja selle ümbruskonna (valla) elanikele ja spordiklubidele.
- Gaia Kool -
5 a tagasi loodud erakool, mille üks loomise põhjuseid oli tagada koolide sulgemise oludes noortele peredele võimalus jääda maale ja saada kodukoha läheduses head ja lapsesõbralikku haridust. Gaia kooli üks eesmärke on luua väikeseid kogukondlikke koole maapiirkondades, mille juhtimine ja haldamine toimub ühiselt, hoides niimoodi ressursse kokku. Lisaks Tallinnas asuvale suuremale koolile on Gaia koolil nö klassid Mõisamaal ja Karulas, prooviti ka Türil. Esitles juhataja Marit Otsing-Saar, kes on Gaia kooli juhtinud kooli asutamisest saati. Õppemaks sõltub olukorrast, koduõppelastel on kõige väiksem tasu 8€ kuus.
Saime teada, et väikese erakooli asutamine ja õppetööga kaasnev bürokraatia ei ole mingi lillepidu ja seetõttu on hea, kui on võtta üks selline nö katuskool, kel on koolitusluba ja kes võtab enda kanda administreerimise. Kogemus on, et kooli ja kogukonda korraga asutamine on liiga keeruline ega pruugi õnnestuda (Türi näide), küll aga võib asja saada, kui juba varasemast on olemas tugev kogukond (Karula näide). Kooli pidamine nõuab pidevat õppimist, enesearendust, uue proovimist ja ümberotsustamist ka kooli pidajalt, ei saa olla, et teeme kooli valmis ja nii ongi. Hea tähelepanek, mis kehtib ka koolipidajatest KOVide ja KOVi koolide kohta. Gaia kooli (üldse erakoole, kuna neil on sageli tähtajaline koolitusluba erinevalt KOV koolidest, kelle koolitusluba on tähtajatu) on väga põhjalikult kontrollitud HMi poolt - kuna korraline järelvalve toimub koolitusloa kehtivuse viimasel aastal, siis on 5 aasta kestel olnud kontrollid Tallinna Gaia Koolis, Mõisamaa Gaia Koolis ning käesoleval aastal mõlemas koolis. Huvitav oli Gaia kooli koostöö Põltsamaa Gümnaasiumiga - Põltsamaal soovisid vanemad lastele Gaia põhimõtetega erakooli, gümnaasiumi avatud mõtlemisega juht aga pakkus, et teeme hoopis Gaia kallakuga klassi gümnaasiumi alla. Esialgu õpetajad pelgasid seda pisut, kuid koostöös Gaia kooliga sai a,b,c,d klasside kõrvale ikkagi asutatud ka g klass ja nüüdseks on kõik rahul ja õnnelikud.
- Karula karbivaba kool -
lapsevanemad, kes olid kohaliku külakooli arendamisse 2010.-2016. a palju vabatahtlikku tööd panustanud, kaotasid pärast põhjendamatuna tundunud direktorivahetust koolipidaja vastu usalduse ning võtsid oma lapsed 2016. a sügisel distants- ja koduõppele, liitudes Gaia Kooliga. Paaril päeval nädalas kogunevad lapsed ühte suuremasse tallu, kus neid õpetavad elukutselised õpetajad. Ülejäänud päevadel õpetab iga pere oma lapsi kodus. 1.-9. klass, õpilaste arv 9. Esitleb ruutmeetrivaba kooli lapsevanem ja taluperemees Mats Meriste.
Matsi jutust jäi kõige enam kõlama, et koduõpe on osutunud oodatust toredamaks. Saab oma lastega oluliselt rohkem suhelda, nendega ilmaasjade üle arutleda. Hea, et on olemas Gaia kooli tugi nii administreerimise näol, millega Karula karbivaba kooli vanemad ei pea üldse tegelema, kui ka asjatundlik pedagoogiline arutelu ja õpetaja kahel päeval nädalas - üks päeva eesti keele ja teine päev vene keele õpetaja. Nendel kahel päeval saavad lapsevanemad, kes on ettevõtjad, teha oma tööd:) Ülejäänud aineid õpetavad vanemad ise. Kooli põhimõte on, et enne edasi ei liiguta, kui materjal on selge. Selle käigus on ilmnenud, et iga paari aasta tagant peavad lapsed riikliku õppekava kohaselt õppima samu asju ja kui nad on juba esimesel korral asja korralikult selgeks saanud, tundub see mõttetu korrutamisena. Huvihariduse tõttu on väga palju sõitmist - mõni päev kuni 140 km.
Kool on karbivaba, aga iga lapse kohta on peredel ca 10ha maad:). Gaia kooli juht tõdes, et Karula karbivaba kooli 6.klassi õpilane käis kevadel omal käel Tallinnas eesti keele tasemetööd tegemas, sai pea maksimumpunktid ja järgnenud vestluse käigus ilmnesid tema laialdased teadmised ajaloost ("õpiku lugesin ühe õhtuga läbi ja siis veel kõik raamatukogust saadaolevad ajalooraamatud ka") ja loodusteadustes (kuna tegu on talupidamisega, on lapsed hästi kursis viljavahelduste jmt). Niiet teadmiste taseme pärast pole põhjust muretseda. Repliik publikust: kuigi maal elamine nõuab peredelt juba niigi keskmisest suuremat hakkamasaamise võimet (näiteks puudub maal asuval kinnisvaral tagatisväärtus, mistõttu puudub peredel võimalus saada pangalaenu, isegi kui sissetulek on keskmisest kõrgem, ja nad peavad oma kodud ostma-üles ehitama vaid omavahenditest), siis sellise koolimudeli puhul on eelduseks, et vanemad on eraettevõtjad, kes määravad ise oma tööaja, ning haritud (Karula kodukooli lapsevanemad on kõik kõrgharidusega, osad ka doktorikraadiga). Maaelu on niigi väljakutseterohke ja koduõppe läbiviimine on siiski üpris suur lisakoormus - oleks aus, kui taludes oma lastele koduõpet tegevad vanemad saaks selle eest ka tasu.
- Vodja kool (ehk Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus) - vaata videot ja loe ka seda artiklit
kuidas suurema erakooli tiiva all tegutseb eraldi õpipaik külakoolina, kus käivad rahulikumat õpikeskkonda vajavad lapsed linnast ja kohalikud lapsed. Koolil on ka oma hobused ja muud loomad. Asutatud 2005, tegutseb heatagevuslikel alustel. 1.-9. klass, õpilaste arv ligi 50. Esitles õppejuht Riina Põldvee, kes on juhtinud Vodja kooli pikka alates 2006. aastast.
Vodja kool tegeleb ka väga keeruliste lastega, kuid sealne koolikultuur on nii hea, et seda ei märkagi, pigem jätab koolipere keskmisest südamlikuma ja rahumeelsema mulje (L.Kersna tähelepanek Vodja kooli hommikuringist - see avaldas muljet kõigi nende üle 70 kooli seas, mida ta on külastanud). Alustati puhtalt heategevuslikuna - RAM kooli üks asutajaid H.Tamjärv maksis isiklikult kinni kooli kulud esimesel 3 aastal. Nagu teisteski erakoolides on lisaks riigipoolsele rahastusele tänaseks õppemaks, kuid see võib olla ka 0€, iga lapse puhul lepitakse see kokku eraldi. Kool kasvab ja sinna soovivad tulla ka ümberkaudsete maaperede lapsed. Kooijuht tõi kurva tõigana välja, et on kuulda olnud, et mõni ümbruskonna KOV paneb seda pahaks, pidades Vodja kooli elitaarseks ja mittesobivaks sotsiaaltoetust saavate kohalike perede lastele. Vodja kooli pere ise nii ei arva ja end kuskilt otsast elitaarseks ei pea, rahas ei kümmelda, tehakse palju taaskasutust - näiteks koos lastega putitati puutööklassi jaoks korda vanad puidust tööpingid. Vodja ise ei tahaks ümbruskonna väikekoolidele konkurentsi pakkuda, aga nad ei saa sinna ka midagi parata, kui neid kiputakse eelistama, sest nad on oma kooli arendamise nimel kõvasti vaeva näinud. Kui muidu võib probleemiga lapse tulek väikekooli kooli tavarütmi ja õhkkonda oluliselt muuta, siis Vodjas on ajapikku üles ehitatud nii tugev koolikultuur ja asjatundliku personali hea koostöö, et siin saadakse ka väga keeruliste lastega üldiselt hästi hakkama. Koolil on ka õpilaskodu.
- Nõva kool - väga tore ja tegus (munitsipaal)põhikool Eesti loodenurgas Nõval, vaata videot siit.
1.-9. klass, 18 õpilast. Kooli karbiulu õpilase kohta 2017. a KOVi andmetel 4400€, koolikogukonna arvutuse põhjal 2100€. Koolil ei ole sügisest enam 6-kohaline õpilaskodu avatud, õpilaskodu lapsed käivad Nõvale bussiga Tallinnast, Ämarist… Esitles Ivo Karindi, MTÜ Nõva koolikogukond.
Nõva koolikogukond jagab oma kogemust:
Vastupidiselt liitumislepingule otsustas uus suur Lääne-Nigula vald kooli ülaastme (7.-9. klass) sulgeda. Kuigi KOV saab Nõva kooli eest riigilt 2x koefitsiendiga haridustoetust, siis koolini see ei jõua. Lapsevanemate hinnangul tähendaks ülaastme sulgemine kindlasti kooli hääbumist, kuna sel juhul koliksid pered juba piirkonnast ära Tallinnasse. Lähim põhikool asub 40 km kaugusel. Lapsevanemad otsisid abi igalt poolt ja lõpuks läksid tippadvokaatide toel omavalitsuse vastu kohtusse.
Lapsevanemate, õpetajate, hoolekogu jms. poolt on paraku praegusel segasel ajal vajalik pidev "järelvalve" selle üle mis toimub KOV-is ning mis tuuled seal puhuvad. Nagu meie (Nõva) kogemus näitab, siis tuleb valmis olla igasuguste uute ja kavalate kordade kirjutamiseks vallavalitsuse poolt, sõnade moonutamiseks (k.a. meedias), liitumislepingute "loovaks" tõlgendamiseks, tagatubades tehtavateks otsusteks jms. On vaja kammida KOV-i dokumendiregistrit, külastada volikogude istungeid, anda vallavalitsusele pidevalt mõista, et kogukond hoiab toimuval silma peal ning miski ei lähe läbi märkamatult. Võib-olla on kusagil ka mõni inimsõbralik KOV olemas, kuid igal juhul on teatud ettevaatlikkus kasulik.
Õpilase kohamaksumuse arvestus võib olla ülimalt "loominguline" tegevus. Meie näitel ei näe KOV mingit probleemi selles, kui sinna sisse lähevad ettemaksud KOV-i allasutusele, katuserahade eest lipuväljaku ehitus (kulud koolile, tulud vallale) ning puht raamatupidamislikud vead numbrite kokku liitmisel. Kui vald arvutas Nõva Koolile õpilaskoha maksumuseks 4400 EUR-i siis võtsime arvestuse üksiknumbriteks lahti ning saime 2100 EUR - üle poole vähem! Sellest hoolimata ütleb KOV, et nende vigane number on ametlik, kuid meie oma mitte. Igal juhul on vaja, küsimuste korral, see number ise lahti harutada, et sellest aru saada.
Ja veel üks soovitus - olge nähtavad! Postitage veebi ülevaateid kooli tegemistest (lastest pildimaterjali avaldamine kooskõlastage eelnevalt nende vanematega). Siis ei ole KOVil nii lihtne öelda, et midagi ei toimu ja haridus on ebakvaliteetne.
Matsi repliik - külakoolide hääbumise lood ükskõikse omavalitsuse rüpes võib copy-paste meetodil kleepida üle terve Eesti. L-L täiendab: Lüllemäel oli esimene väiksem võitlus uuendusmeelse koolijuhi saamiseks 2010., edasi
ja teine suurem võitlus sama
2015.-2016. a ja see lõppes lapsevanemate lüüasaamisega. Nõval võitlus parasjagu käib ja Harmis on just alanud.
Eluõiguse võitles välja Pühajärve
2011.a,
2012.a ja praegu võitleb ka Tääksi.
Nõva ja ka paljude teiste väikeste maakoolide osas on eriti irooniline, et nende ümbruses asuvast riigimetsast saab KOV tubli maamaksu ja riik tubli omanikutulu, kuid see raha kulub kõverates riigi- ja KOV koridorides kuhugi ära ning sealkandi külades elavate laste harimiseks raha ei jätku.
- Harmi õpipaik Kose Gümnaasiumi all -
miks ja kuidas ühest väikesest 6. klassilisest maakoolist sai suure munitsipaalgümnaasiumi õpipaik ja mida see endaga kaasa tõi ja toob. Alates 2017/18 õa-st 1.-4. klassi, 16 õpilast. Lapsevanemad ja õpetajad on kooli toetuseks asutanud Harmi Haridusseltsi. Esitleb Elo Liina Kaivo, Harmi kooli lapsevanem ja vilistlane, Harmi Haridusseltsi liige. Harmi õpipaika juhib praegu Kose Gümnaasiumi juht Martin Medar, kelle andmetel oli 2017. a Harmi kulu õpilase kohta 11 153 € !
Kui Harmi kool liideti Kose Gümnaasiumiga, lootsid vanemad, et Harmi juhtimine läheb asjatundlikumaks, et kokkuhoitud juhtimiskulu eest teeb vald hoones hädavajalikke arendusi-parendusi ning et koolide liitmine kvalifitseerub haridusvõrgu korrastamiseks ja Kose vallal on võimalus taotleda koolide renoveerimiseks mõeldud eurotoetust. Need lootused ei täitunud. Kose vald otsustas jätta Kosele gümnaasiumiastme alles ja loobus sellega kooliremondiks mõeldud eurorahadest. 2018. a kevadel tegi gümnaasium ettepaneku, et sulgeme Harmi õpipaigas 5.ja 6. klassi, siis saame teha 1.-4. klassi Harmis korralikumalt. Juba samal sügisel vahetult enne kooli tuli kooli juhtkonnalt lapsevanematele teade, et Kose Gümnaasiumil puuduvad vahendid Harmi õpipaigas õppetöö jätkamiseks ning 2019. aastal ja jaanuarist õpipaik suure tõenäosusega suletakse. Selle teate peale alustasid vanemad võitlust kooli allesjäämise eest, asutasid Harmi Haridusseltsi ja otsustasid tõstatada laiemalt teema külakoolide arendamisest 21. sajandil. Praeguseks on Harmi õpipaiga sulgemise üle otsustamine jõudnud volikogusse ja peaks lähiajal saama lahenduse. Harmi kooliga jätkamine on kirjas ka 2016. a vastu võetud Kose Koolivõrgu Arengukavas. Koolipere proovib omavalitsusega ikka läbi rääkida ja leida kõigile sobiv lahendus, et hariduse omandamine Harmis saaks jätkuda.
Ühe võimalusena on kogukond pakkunud Kose Gümnaasiumile ja vallale Põltsamaa gümnaasiumi kogemust, et näiteks Harmi õpipaigas oleksid suurest, 600 õpilasega Kose koolist erineva, loodust ja väikekooli väärindava metoodikaga klassid, mis administratiivselt kuuluvad Kose gümnaasiumi alla. Võib-olla terve hulk praegusi Kosel käivaid lapsi otsustakse seepeale hoopis Harmi kasuks.
Liina Kersna (riigikogu liige, RE)
on haridusteemadega tegelenud pikka aega. Ta on lõpetanud TÜ Haridusjuhtimise magistratuuri ning külastanud enam kui 70 Eesti kooli.
Liina rõhutas kolme mõtet:
omavalitsused peaks haridusotsuste tegemisel lähtuma eelkõige laste huvidest ja mitte mingitest muudest huvidest. Näiteks ei ole kuidagi normaalne, kui laps peab koolibussi peal olema kell 6.45.
põhikool, eriti 1.-6. klass on pidajale kõige odavam pidada ja seetõttu ei saa tõsiselt võtta omavalitsusi, kes väidavad, et see käib neile üle jõu
kui “karbikulud” on liiga suured, siis KOV võiks leida “karbile” lisarakendust (raamatukogu, lastehoid jne) või siis luua nendele lastele, kes elavad küll keskuses ja peaks käima suures koolis võimalus käia väikeses maakoolis, kui nende pered seda soovivad. Koolitransport ei peaks käima ainult äärealadelt keskustesse vaid võiks käia ka vastupidi.
Heli Piisang (endine koolijuht, Elurikkuse erakond)
Väikekoolid, maakoolid on võimelised muutuma ja paindlikud olema kordades efektiivsemalt ja kiiremini kui suured koolid, mis on kiiresti muutuva ühiskonna vajadusest tulenev suure haridusmuutuse ellurakendamisel oluline.
Külakoolid on suuresti kogukonnakoolid ehk kogukonna süda, võimaldades tugevdada kogukonna väärtusi ning neid kasvatada, mis on oluline, et maaelu oleks jätkusuutlik. Kodukoha tunne, traditsioonid.
Väikekoolides on inimlikku sooja kodust õhkkonda, mida väga vajavad tänapäeva lapsed, kes sageli kasvavad lahku läinud peredes või tihti ka üksi elades. Hoolivus, ühtekuuluvus, koostegemine.
Laste erinevus ühesvanuseastmes on üha suurem, väikekoolidel on kergem lapse individuaalseid huve ja arengut arvestades moodustada huvipõhist grupiõpet.
Väikestel maakoolidel on suured eelised integreerida õppesse looduse ringkäiku, viies õpe looduslikku keskkonda.
Elurikkuse Erakonna kindel seisukoht on, et väikekoole tuleb hoida ja toetada ning vajadusel neid juurde luua.