Harmi kooli 5 õppetundi - eraalgatusena 4 x odavam (kirjutatud enne 2021.a kevadet, mil Haridusministeerium keelas Harmi haridusuuenduse ja Harmi lapsed alustasid ministeeriumiga kohtuvaidlust, et kas neil oli õigus valida endale targem koolipidaja või mitte).
Kirjutan nüüd põhjalikult lahti Harmi senise kogemuse, sest nagu me iga päev meediast kuuleme, on sulgemise teema aktuaalne paljudes väikestes koolides.
Üks kahest võimalusest, kui omavalitsus otsustab kooli sulgeda, ent kogukond soovib selle jätkamist on see, et kogukond hakkab ise kooli pidama. Selle tee valis möödunud sügisel Harmi koolikogukond, lootes koostööle vallaga.
Kose vald soovis 2018. a detsembris Harmi kooli sulgeda, kuigi kooli püsimine oli kirjas nii arengukavas kui oli vallajuhtide valmimislubadus. Vald muutis Harmi kooli eelnevalt Kose Gümnaasiumi õpipaigaks, et "tõsta juhtimise kvaliteeti". Mõne aja pärast aga selgus, et õpipaika sab lihtsalt kiiremini sulgeda, kasvõi poole aasta pealt.
Harmi esimene õppetund - mingil juhul ärge lubage muuta oma väikest kooli juhtumise parandamiseks suure vallakooli õpipaigaks! Esiteks on suure ja väikese kooli juhtimine täiesti erinevad maailmad ja teiseks saab vald õpipaiga sõrmanipsust iga hetk sulgeda, ette teatamata ja poole aasta pealt, nagu Harmis juhtus. Palju parem juhtimiskulu kokkuhoid on veerand kohaga direktor kes on samas kolmveerand kohaga õpetaja.
Kogukond võitles sulgemisele vastu, muuhulgas kogus petitsioon "Oleme Harmi kooli sulgemise vastu!" kolme päevaga ligi 1000 toetusallkirja.
Volikogu koosolekule saabunud telekaamerate ees lubasid vallajuhid lahkelt oodata kooli sulgemisega kooliaasta lõpuni ja lubasid leida koos
Harmi kogukonnaga kooli jätkamiseks kõiki rahuldava lahenduse (vt vallavanema intervjuu Reporterile alates 2min 05sek).
Vald palkas Harmi koolikogukonnaga koostöö arutamiseks konsultatsioonifirma Cumulus Consulting (mille nime alt kuuleb viimasel ajal meediast üsna palju väikekoolide sulgemise soovitusi), kes keskendus küll pigem sellele, miks ei saa kooli pidada, kui et kuidas saab.
31.08.2019., Harmi munitsipaalkooli sulgemise hetkeks, ei olnud valla ja koolikogukonna vahel migit töötavat lahendust kokku lepitud. Heas usus vallapoolsesse toetusesse kirjutasid Harmi pered lapsed teistesse valla koolidesse, vormistasid nad koduõppele ja hakkasid Harmis omal käel õppetööd korraldama. Laste jaoks jäi kool võrreldes varasemaga suhteliselt samaks - Harmis käis edasi 13 last 1.-5. klassis ja neid õpetasid samad õpetajad kahes liitklassis.
Ainult et see toimus kõik lastevanemate ja õpetajate tasku peal, sest loodetud tuge vallalt ei tulnud. Vald loovutas Harmi Haridusseltsile kompleksi 10 a hoonestusõiguse (kohustusega pidada seal kooli). Vaadates aga hoonete amortisatsiooni taset ja suuri halduskulusid, võitis sellest tehingust rohkem vald kui haridusselts:)
Novembri alguseks jõudis kogukonnale lõplikult kohale, et valla lubadus oli mõeldud ikkagi telekaameratele ja tuge Harmi koolikogukonnale ei tule.
Harmi teine õppetund - ära usu lubadusi, mida vallajuhid on olnud sunnitud andma telekaamerate ees!
Siis otsustasid harmikad teha kiire manöövri ja minna Gaia katuse alla Harmi individuaalõpperühmaks. Napilt enne 10.novembrit, mis nagu selgus, on riikliku haridustoetuse arvestamise tähtaeg, said kõik Harmi lapsed Gaia kooli nimekirja. Gaia kooli eelarvesse hakkas riigilt laekuma summa, millest Gaia katab Harmi õpipaiga kahe õpetajakoha palga 4 koolipäeval. Kunsti- ja käsitööreedeid korraldavad jätkuvalt lapsevanemad.
Harmis jätkasid enamjaolt samad õetajad, kes nüüd täiendavad end ka Gaia metoodika vallas. Gaial on koolitusluba 9. klassini, niiet kui kogukond tahab-jaksab ja koostöö Gaiaga sujub, võivad lapsed õppida Harmis kasvõi põhikooli lõpuni.
Gaia indiviuaalõpperühmaks hakkamine võttis kogukonna õlgadelt ära suure osa koolipidamise raskusest - riigil rahaline tugi ja suure osa bürokraatiast võttis enda kanda emakool Gaia. Suureks plussiks individuaalõpperühma puhul võib lugeda ka seda, et pole vaja järgida kohati ebamõistlikult rangeid ruuminõudeid.
Lapsevanemad saavad ise otsustada, millistes ruumides nende lapsed õpivad. Kas mõnes suuremas talus, nagu Karulas, või siis toredas vanas mõisahoones, nagu Harmis.
Harmi kolmas õppetund - üleöö uut erakooli luua on võimatu, mõistlik on hakata olemasoleva (era)kooli individuaalõpperühmaks!
Alates veebruarist maksab Kose vald Gaiale seadusega ette nähtud tegevustoetust. See pole küll väga suur, aga abiks ikka. Laste toitlustust, kunsti ja käsitööreedeid, maja kütmist ja muud haldust korraldavad ja finatseerivad jätkuvalt lapsevanemad ja õpetajad, tehes suurel määral vabatahtlikku tööd.
Harmi kooli eelarve vallakoolina 2017. a oli ca 200 000€. Kogukonna peetuna tuleb Harmi kooli eelarve sel (2019/2020) aastal ca 50 000€.
Täpsemat arvutust saate vaadata siit. Pidaja kulu arvutamise metoodika ma leiutasin ise, võib-olla kellegil on parem arvutuskäik välja pakkuda:)
50 000€ on küll täielik säästueelarve ja mitte väga jätkusuutlik, aga tänu kogukonna ühisele pingutusele püsitakse kuidagi pinnal.
Harmi neljas õppetund - eraalgatuslik koolipidamine Harmis on maksumaksja jaoks 4x odavam! 50 000€-ga püsitakse kuidagi pinnal, aga kui eelarve oleks 100 000€, elaks kool juba ülihästi. Ja siis oleks see maksumaksjale ikkagi 2x odavam, kui oli Harmi kool munitsipaalkoolina. Vald kooliomanikuna ei võtnud midagi ette kooli halduskulude vähendamiseks.
Harmi kogukond on suutnud esimesel, suhteliselt hullumeelsel erakooliaastal aastal teha ka ca 5000€ eest investeeringuid, ostes ameeriklaste toetusfondi abil kooli saali õhksoojuspumbad.
Ka EKRE eraldas Harmi koolile 7500€ katuseraha, sõbrad ettevõtjad annetasid küttepuid ning teenitud on ka väikest omatulu ruumide rendi ja ürituste korraldamisega.
Kogukond on asunud kooli ka tublisti promoma, eile oli avatud uste päev ja kuuldavasti on 2020. a sügisel esimesse klassi tulemas vähemalt 6 last!
Rahalises mõttes kõige suurem võitja Harmi loos on Kose vald, kes varasema 164 000€ asemel maksab Harmi laste hariduse eest sel aastal 10 000€.
Vald enda valitsemiskulusid ühe kooli sulgemise tõttu loomulikult 50 000€ võrra ei vähendanud, vaid hoopis suurendas 60 000€ võrra:)
Kui räägitakse väikekoolidest kui suurest kulust valdade eelarves, siis tuleks alati kõrvutada seda valla kogueelarve, eelarve kasvu, investeeringute mahu jmt.
ning arvestada seejuures, et põhiharidus on ainus KOVi arendatav teenus, mis on elanikele kohustuslik ja kohustuslik on ta just alaealistele, kes ise pole võimelised selle kvaliteeti hindama ega enda õiguste eest seisma.
Näiteks Kose valla kogueelarve oli viimati ca 10 milj €, see kasvab kesmiselt 1 milj € aastas, valitsemiskulu on juba 1 milj € ehk 10% eelarvest.
Mõistlikult majandatud Harmi kooli eelarve oleks võtnud 1% valla eelarvest.
Koolipidaja kulu on üldse üks väga huvitav küsimus - sarnaselt pensionirahadele võiks mõelda, et kui valla (sh haridusrahade) valitsesmiskulu (ehk fonditasu) on ca 10%, siis mida vald kui koolipidaja täpsemalt selle raha eest laste hariduse heaks teeb? Esmajoones tuleb pähe raamatupidamine aga veel? Harmi-suuruse asutuse raamatupidamiskulu oleks erasektoris 120 €/kuus. Aga ülejäänud raha eest?
Kuluka ja mitte eriti tulemusliku pidaja asemel (või kõrval) võiks iga (küla)kooli juurde olla palgal hoopis arendusjuht, kes tegeleks konkreetse kooli arendamise ja majandamisega lähtuvalt selle kooli ja kogukonna eeldustest - taotleks toetusi erinevate sündmuste läbiviimiseks või investeeringuteks, leiaks toetajaid, tegeleks kooli promoga, paneks suureks jäänud kompleksi teenima, leiaks sellele lisarakendusi. Harmikad teevad neid tegevusi hetkel vabatahtlikus korras. Samas kui vallavalitsus, kes peaks tagama lastele kodulähedase põhihariduse, suutis 0,8 milj € valitsemiseelarve juures kooli kulud hiiglasuureks lasta ega mõelnud välja midagi targemat, kui et kool tuleb kinni panna.
Harmi viies õppetund - suletavate väikekoolide eelarved on tavaliselt protsent kuni paar valla kogueelarvest, seega küsimus ei ole tegelikult rahas vaid vallajuhtide prioriteetides. Samuti tuleks ühiskonnas kokku leppida, millist lisandväärtust haridusrahadele annavad KOVid selle ca 10% eest, mida nad valla kogueelarvest iseenda valitsemiskuludeks kasutavad.
Gaia metoodikast - harmikad, kes polnud Gaia kooliga varem eriti täpselt kursis, leidsid lähemal tutvumisel, et see metoodika sobib nende kooli hästi nagu ta ilmselt sobiks paljudesse väikestesse maakoolidesse.
Kuna ilmsegelt ei jõua Gaia kool kõiki suletavaid väikekoole oma tiiva alla võtta, siis külade targa haridusvõrgu arendamiseks tuleks võib-olla mõelda eraldi katus-külakooli asutamisele.
Gaia kooli Harmi ja Karula individuaalõpperühmad on elavad näited, et uuendusmeelne karbivaba kooli mudel on tegelikult juba leiutatud ja ellugi viidud!
See nõuab küll veel putitamist, eelkõige rahastuse osas, aga töötab juba praegu.
Üks võimalus on muidugi veel - pakkuda kõikidele Eesti tugevatele, maailmaparandamise sooviga põhikoolidele võimalust võtta mõni väikekool oma tiiva alla individuaalõperühmaks. Pole ju vaja alati Aafrikasse minna maailma parandama, arengumaad leidub lähemal ka:)
Muidugi on alati ka võimalus minna sulgemise vastu kohtusse. Ja kohus võib sulgemise tühistada, nagu juhtus äsja Leie kooliga.
Aga sellest kirjutan eraldi kirja:)
tervitades
Liisa-Lota Kaivo
ajutrusti eestvedaja
Kirjutan nüüd põhjalikult lahti Harmi senise kogemuse, sest nagu me iga päev meediast kuuleme, on sulgemise teema aktuaalne paljudes väikestes koolides.
Üks kahest võimalusest, kui omavalitsus otsustab kooli sulgeda, ent kogukond soovib selle jätkamist on see, et kogukond hakkab ise kooli pidama. Selle tee valis möödunud sügisel Harmi koolikogukond, lootes koostööle vallaga.
Kose vald soovis 2018. a detsembris Harmi kooli sulgeda, kuigi kooli püsimine oli kirjas nii arengukavas kui oli vallajuhtide valmimislubadus. Vald muutis Harmi kooli eelnevalt Kose Gümnaasiumi õpipaigaks, et "tõsta juhtimise kvaliteeti". Mõne aja pärast aga selgus, et õpipaika sab lihtsalt kiiremini sulgeda, kasvõi poole aasta pealt.
Harmi esimene õppetund - mingil juhul ärge lubage muuta oma väikest kooli juhtumise parandamiseks suure vallakooli õpipaigaks! Esiteks on suure ja väikese kooli juhtimine täiesti erinevad maailmad ja teiseks saab vald õpipaiga sõrmanipsust iga hetk sulgeda, ette teatamata ja poole aasta pealt, nagu Harmis juhtus. Palju parem juhtimiskulu kokkuhoid on veerand kohaga direktor kes on samas kolmveerand kohaga õpetaja.
Kogukond võitles sulgemisele vastu, muuhulgas kogus petitsioon "Oleme Harmi kooli sulgemise vastu!" kolme päevaga ligi 1000 toetusallkirja.
Volikogu koosolekule saabunud telekaamerate ees lubasid vallajuhid lahkelt oodata kooli sulgemisega kooliaasta lõpuni ja lubasid leida koos
Harmi kogukonnaga kooli jätkamiseks kõiki rahuldava lahenduse (vt vallavanema intervjuu Reporterile alates 2min 05sek).
Vald palkas Harmi koolikogukonnaga koostöö arutamiseks konsultatsioonifirma Cumulus Consulting (mille nime alt kuuleb viimasel ajal meediast üsna palju väikekoolide sulgemise soovitusi), kes keskendus küll pigem sellele, miks ei saa kooli pidada, kui et kuidas saab.
31.08.2019., Harmi munitsipaalkooli sulgemise hetkeks, ei olnud valla ja koolikogukonna vahel migit töötavat lahendust kokku lepitud. Heas usus vallapoolsesse toetusesse kirjutasid Harmi pered lapsed teistesse valla koolidesse, vormistasid nad koduõppele ja hakkasid Harmis omal käel õppetööd korraldama. Laste jaoks jäi kool võrreldes varasemaga suhteliselt samaks - Harmis käis edasi 13 last 1.-5. klassis ja neid õpetasid samad õpetajad kahes liitklassis.
Ainult et see toimus kõik lastevanemate ja õpetajate tasku peal, sest loodetud tuge vallalt ei tulnud. Vald loovutas Harmi Haridusseltsile kompleksi 10 a hoonestusõiguse (kohustusega pidada seal kooli). Vaadates aga hoonete amortisatsiooni taset ja suuri halduskulusid, võitis sellest tehingust rohkem vald kui haridusselts:)
Novembri alguseks jõudis kogukonnale lõplikult kohale, et valla lubadus oli mõeldud ikkagi telekaameratele ja tuge Harmi koolikogukonnale ei tule.
Harmi teine õppetund - ära usu lubadusi, mida vallajuhid on olnud sunnitud andma telekaamerate ees!
Siis otsustasid harmikad teha kiire manöövri ja minna Gaia katuse alla Harmi individuaalõpperühmaks. Napilt enne 10.novembrit, mis nagu selgus, on riikliku haridustoetuse arvestamise tähtaeg, said kõik Harmi lapsed Gaia kooli nimekirja. Gaia kooli eelarvesse hakkas riigilt laekuma summa, millest Gaia katab Harmi õpipaiga kahe õpetajakoha palga 4 koolipäeval. Kunsti- ja käsitööreedeid korraldavad jätkuvalt lapsevanemad.
Harmis jätkasid enamjaolt samad õetajad, kes nüüd täiendavad end ka Gaia metoodika vallas. Gaial on koolitusluba 9. klassini, niiet kui kogukond tahab-jaksab ja koostöö Gaiaga sujub, võivad lapsed õppida Harmis kasvõi põhikooli lõpuni.
Gaia indiviuaalõpperühmaks hakkamine võttis kogukonna õlgadelt ära suure osa koolipidamise raskusest - riigil rahaline tugi ja suure osa bürokraatiast võttis enda kanda emakool Gaia. Suureks plussiks individuaalõpperühma puhul võib lugeda ka seda, et pole vaja järgida kohati ebamõistlikult rangeid ruuminõudeid.
Lapsevanemad saavad ise otsustada, millistes ruumides nende lapsed õpivad. Kas mõnes suuremas talus, nagu Karulas, või siis toredas vanas mõisahoones, nagu Harmis.
Harmi kolmas õppetund - üleöö uut erakooli luua on võimatu, mõistlik on hakata olemasoleva (era)kooli individuaalõpperühmaks!
Alates veebruarist maksab Kose vald Gaiale seadusega ette nähtud tegevustoetust. See pole küll väga suur, aga abiks ikka. Laste toitlustust, kunsti ja käsitööreedeid, maja kütmist ja muud haldust korraldavad ja finatseerivad jätkuvalt lapsevanemad ja õpetajad, tehes suurel määral vabatahtlikku tööd.
Harmi kooli eelarve vallakoolina 2017. a oli ca 200 000€. Kogukonna peetuna tuleb Harmi kooli eelarve sel (2019/2020) aastal ca 50 000€.
Täpsemat arvutust saate vaadata siit. Pidaja kulu arvutamise metoodika ma leiutasin ise, võib-olla kellegil on parem arvutuskäik välja pakkuda:)
50 000€ on küll täielik säästueelarve ja mitte väga jätkusuutlik, aga tänu kogukonna ühisele pingutusele püsitakse kuidagi pinnal.
Harmi neljas õppetund - eraalgatuslik koolipidamine Harmis on maksumaksja jaoks 4x odavam! 50 000€-ga püsitakse kuidagi pinnal, aga kui eelarve oleks 100 000€, elaks kool juba ülihästi. Ja siis oleks see maksumaksjale ikkagi 2x odavam, kui oli Harmi kool munitsipaalkoolina. Vald kooliomanikuna ei võtnud midagi ette kooli halduskulude vähendamiseks.
Harmi kogukond on suutnud esimesel, suhteliselt hullumeelsel erakooliaastal aastal teha ka ca 5000€ eest investeeringuid, ostes ameeriklaste toetusfondi abil kooli saali õhksoojuspumbad.
Ka EKRE eraldas Harmi koolile 7500€ katuseraha, sõbrad ettevõtjad annetasid küttepuid ning teenitud on ka väikest omatulu ruumide rendi ja ürituste korraldamisega.
Kogukond on asunud kooli ka tublisti promoma, eile oli avatud uste päev ja kuuldavasti on 2020. a sügisel esimesse klassi tulemas vähemalt 6 last!
Rahalises mõttes kõige suurem võitja Harmi loos on Kose vald, kes varasema 164 000€ asemel maksab Harmi laste hariduse eest sel aastal 10 000€.
Vald enda valitsemiskulusid ühe kooli sulgemise tõttu loomulikult 50 000€ võrra ei vähendanud, vaid hoopis suurendas 60 000€ võrra:)
Kui räägitakse väikekoolidest kui suurest kulust valdade eelarves, siis tuleks alati kõrvutada seda valla kogueelarve, eelarve kasvu, investeeringute mahu jmt.
ning arvestada seejuures, et põhiharidus on ainus KOVi arendatav teenus, mis on elanikele kohustuslik ja kohustuslik on ta just alaealistele, kes ise pole võimelised selle kvaliteeti hindama ega enda õiguste eest seisma.
Näiteks Kose valla kogueelarve oli viimati ca 10 milj €, see kasvab kesmiselt 1 milj € aastas, valitsemiskulu on juba 1 milj € ehk 10% eelarvest.
Mõistlikult majandatud Harmi kooli eelarve oleks võtnud 1% valla eelarvest.
Koolipidaja kulu on üldse üks väga huvitav küsimus - sarnaselt pensionirahadele võiks mõelda, et kui valla (sh haridusrahade) valitsesmiskulu (ehk fonditasu) on ca 10%, siis mida vald kui koolipidaja täpsemalt selle raha eest laste hariduse heaks teeb? Esmajoones tuleb pähe raamatupidamine aga veel? Harmi-suuruse asutuse raamatupidamiskulu oleks erasektoris 120 €/kuus. Aga ülejäänud raha eest?
Kuluka ja mitte eriti tulemusliku pidaja asemel (või kõrval) võiks iga (küla)kooli juurde olla palgal hoopis arendusjuht, kes tegeleks konkreetse kooli arendamise ja majandamisega lähtuvalt selle kooli ja kogukonna eeldustest - taotleks toetusi erinevate sündmuste läbiviimiseks või investeeringuteks, leiaks toetajaid, tegeleks kooli promoga, paneks suureks jäänud kompleksi teenima, leiaks sellele lisarakendusi. Harmikad teevad neid tegevusi hetkel vabatahtlikus korras. Samas kui vallavalitsus, kes peaks tagama lastele kodulähedase põhihariduse, suutis 0,8 milj € valitsemiseelarve juures kooli kulud hiiglasuureks lasta ega mõelnud välja midagi targemat, kui et kool tuleb kinni panna.
Harmi viies õppetund - suletavate väikekoolide eelarved on tavaliselt protsent kuni paar valla kogueelarvest, seega küsimus ei ole tegelikult rahas vaid vallajuhtide prioriteetides. Samuti tuleks ühiskonnas kokku leppida, millist lisandväärtust haridusrahadele annavad KOVid selle ca 10% eest, mida nad valla kogueelarvest iseenda valitsemiskuludeks kasutavad.
Gaia metoodikast - harmikad, kes polnud Gaia kooliga varem eriti täpselt kursis, leidsid lähemal tutvumisel, et see metoodika sobib nende kooli hästi nagu ta ilmselt sobiks paljudesse väikestesse maakoolidesse.
Kuna ilmsegelt ei jõua Gaia kool kõiki suletavaid väikekoole oma tiiva alla võtta, siis külade targa haridusvõrgu arendamiseks tuleks võib-olla mõelda eraldi katus-külakooli asutamisele.
Gaia kooli Harmi ja Karula individuaalõpperühmad on elavad näited, et uuendusmeelne karbivaba kooli mudel on tegelikult juba leiutatud ja ellugi viidud!
See nõuab küll veel putitamist, eelkõige rahastuse osas, aga töötab juba praegu.
Üks võimalus on muidugi veel - pakkuda kõikidele Eesti tugevatele, maailmaparandamise sooviga põhikoolidele võimalust võtta mõni väikekool oma tiiva alla individuaalõperühmaks. Pole ju vaja alati Aafrikasse minna maailma parandama, arengumaad leidub lähemal ka:)
Muidugi on alati ka võimalus minna sulgemise vastu kohtusse. Ja kohus võib sulgemise tühistada, nagu juhtus äsja Leie kooliga.
Aga sellest kirjutan eraldi kirja:)
tervitades
Liisa-Lota Kaivo
ajutrusti eestvedaja