Üle-eestiline algatus „Kingitus uueks aastasajaks - igasse külla oma kool!“ lükati käima 17.novembril 2018 Harmi koolis toimunud mõttetalgutega. Üle poolesaja talgulise – väikeste munitsipaal- ja erakoolide juhid, õpetajad, lapsevanemad, koolide pidajad, haridusasjatundjad ja poliitikud üle terve Eesti panid pead kokku, et leida üheskoos lahendus küsimusele, kuidas saaksime oma riigi teisel aastasajal pakkuda maal elavatele lastele võimalikult kaasaegset ja kodulähedast kooliharidust. Talgute tulemus edastati ka nädal hiljem toimunud Hariduskongressile. Samuti edastasime lahendused riigikogu valimistel osalevatele erakondadele. Kutsusime kõiki valijaid tegema meie riigile uueks aastasajaks tõeliselt tulevikku vaatavat kingitust - andma hääl nendele erakondadele, kes lubavad need lahendused ellu viia!
Iseseisev Eesti seisab oma teise aastasaja künnisel. Praegu elab meie riik oma ajaloo jõukamaid aegu. Kuid mitte kunagi pole meil olnud vähem külakoole. Ja neid plaanitakse veelgi sulgeda. Mitte kunagi Eesti ajaloos pole maa-lastel olnud nii keeruline saada kodu lähedal head kooliharidust.
Täna ei elata maal häda sunnil. Noored pered, kes täna ja tulevikus taludes elavad, otsustavad väljakutseterohkema ja kulukama maaelu kasuks sageli just oma laste pärast - nad tahavad, et nende laste lapsepõlv mööduks maal. Päris looduse, päris taimede ja loomade, päris elu keskel. Maal on rohkem ruumi ja vabadust, sealsetes peredes kasvab keskmisest rohkem lapsi.
Liiga tihti saab maal elamisele suureks takistuseks aga laste koolielu - koolis tuleks käia kodust kaugel linnalises keskkonnas, mida noor pere soovib maal elamisega just vältida. Või ei ole kodulähedane kool saanud omavalisuse poliittuulte keerises korralikult areneda.
Kas suudame Eestis välja mõelda ja ellu rakendada koolimudeli või -mudelid, mis võimaldaks maalastel saada head haridust kodu lähedal? Et aina rohkem lastega peresid maale kodu looks, et neis oleks rohkem lapsi ja maaelu kestma jääks. Et Eesti küla elaks!
Kindlasti suudame! Valimised on tulemas ja praegu on selleks just õige aeg.
Talgute esimese osas tutvusime erinevate väikeste külakoolide kogemustega: Unipiha, Metsküla, Pisiaare ja Aidu Algkool, Gaia Kool, Karula karbivaba kool, RAMi Vodja Individuaalõppekeskus, Nõva põhikool, Harmi õpipaik Kose Gümnaasiumi all.
Talgute teises osas püüdsime leida vastust järgmistele küsimustele:
Väikeste külakoolide plussid ja miinused - lapse, vanema, küla, valla, riigi jaoks?
Mis asjaolud sunnivad sulgema väikesi külakoole?
Mida saaks teha lapsevanem, kool ise, küla, vald, riik, et väikesed külakoolid tekiks, kestaks ja areneks?
Talgute tulemused on ülevaatlikult kajastatud siinsamas kodulehel.
Mõttetalgute algatajad:
Elo Liina Kaivo, väikese maakooli vilistlane ja lapsevanem, Harmi Haridusseltsi liige, igapäevaselt tegev sisearhitektina
Helen Kari, väikese maakooli lapsevanem, Harmi Haridusseltsi liige, igapäevaselt tegev retkejuhina
Liisa-Lota Kaivo, väikese maakooli vilistlane, Harmi Haridusseltsi liige, igapäevaselt tegev Emajõe Lodjaseltsi arendusjuhina