Leie kooli kohtuvõit
12. veebruaril 2020
Jätkame siis Leie kooli kohtulooga.
Olgu ette ära öeldud, et kohus võttis aluseks Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2011. a uuringu „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid„, mis muuhulgas ütleb et:
Kooli tulemuslikkust mõjutavateks teguriteks on:
1) hästi planeeritud, huvigruppe kaasav ja süsteemselt toimiv kooli strateegiline juhtimine;
2) kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamine koolis;
3) individuaalne lähenemine õpilastele õppe- ja kasvatustöös;
4) kooli koostöö kõrgkooliga;
5) õpilaste koolist väljalangevusega võitlemine;
6) õpilaste ja vanemate rahulolu-uuringutega arvestamine;
7) õpilaste osalemise toetamine erinevatel võistlustel ja konkurssidel (II kd, tl 37). Nagu näha, selles loetelus kooli suurust kooli tulemuslikkust mõjutava tegurina ei ole välja toodud.
See tõdemus on kui palsam kõikide väikeste aga tublide maakoolide hingele:)
Aga nüüd täpsemalt:
Kui vald otsustab kooli sulgeda kuid kogukond soovib kooli jätkamist, on kogukonnal võimalus otsus kohtus vaidlustada. See nõuab pealehakkamist, raha ja julgust, aga Leie kooli kogukond võttis kohtutee ikkagi ette. Nagu varem on võtnud Nõva, Tääksi, Pühajärve jt hakkajad maakoolid. (2020 nov täiendus - Nüüdseks on kooli sulgemise vastu kohtuvõidu saanud ka Kallaste. Õpipaikadeks muutmise vastu pöördusid kohtusse Põltsamaa valla väikesed koolid, mispeale vald võttis selle plaani päevakorrast maha. Lõputut kohtuvõitlust koolipidajaga jätkab väike kuid vintske Nõva kool).
Viljandi Vallavolikogu otsustas 27. märtsil 2019. a, et lõpetab 31. august 2019 30 õpilasega Leie kooli (1.-9. klass) tegevuse. Kui vald soovib kooli sügisel sulgeda, peab ta selle ära otsustama enne 1.aprillil. Niiet olgem valmis - 6 nädalat on veel jäänud!
Koolikogukond pöördus Tartu halduskohtusse, kool tegutses esialgse õigustkaitse all edasi ja äsja, 12. veebruaril 2020 tühistas kohus vallavolikogu otsuse.
Lisan selle otsuse manusesse - Anzori saatis edasi, et võib-olla on sellest lahendist kellelegi edaspidi tuge.
Väikeste koolikogukondade jaoks on see päris tore lugemine, sest lükkab ümber valdade klassikalised väited, nagu väikekoolide sulgemine:
a) tõstaks hariduse kvaliteeti;
b) hoiaks kokku kulusid;
Leie koolikogukonna kohtukulud olid ca 2000€, mis nüüd saavad hüvitatud. Väikese kogukonna jaoks on see aga suur raha, eriti kui sellest ilma peaks jäädama.
Kuna oleme varemalt arutanud, et tuleks asutada külakoolide arendusorganisatsioon SA Eesti Külakool, siis Anzorilt tuli mõte, et selle juures võiks tegutseda ka nö kohtufond, kust väikekoolide kogukonnad saavad toetust kohtulahingute pidamiseks. Kui tuleb kohtuvõit, siis saaks koolikogukond raha tagasi maksta, aga kui tuleb kaotus, siis ei jääks see kogukonna kanda. Fondi võiks täita näiteks heategevuslike kontsertidega või muul heategevuslikul moel - külakoolidest on ju sirgunud hulk nimekaid inimesi, kes küllap hea meelega nende koolide ellujäämisvõitlust toetaks.
Anzori, anna palun siia listi ka teada, kuidas Leiel asjad edasi erenevad - kas vald kaebab otsuse edasi ja kuidas vallale pealesunnitud koolipidamine edeneb.
Nüüd siis mõned kõnekamad lõigud kohtuotsusest:
24. Kohus nõustub kaebajatega selles, et otsuse nr 166 sisu järgi tgineb otsus kokkuvõtlikult kahele alusele: 1) hariduse kvaliteedi parandamine ja 2) majanduslik otstarbekus (ressursside optimaalne kasutus). Seejuures on vald soovinud haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisel lähtuda eelkõige laste huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi parandamisest ja alles seejärel majanduslikust otstarbekusest (I kd, tl 24).
25. Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, kuidas Leie Põhikooli sulgemine mõjutab valla erinevate kooliastmete hariduse kvaliteeti. Kuna Leie Põhikool on parim kool vallas, puudub alus väita, et õpikvaliteet või kooli areng vajab sellise ümberkorralduse kaudu mingit vallapoolset sekkumist. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses ise selgitanud, et Leie Põhikooli lõpetajate 2017. a ja 2018. a eksamitulemuste kokkuvõtte kohaselt oli eesti keele eksami keskmine tulemus mõlemal aastal üle maakonna ja riigi keskmise tulemuse ning matemaatika eksami tulemused on ligilähedased riigi keskmise tulemusega. Valikainete eksamid bioloogias ja inglise keeles on 2018. aastal sooritatud samuti pisut parematele punktidele kui riigi keskmine (I kd, tl 25; II kd, tl-d 146-152). Vastustaja ei ole selgitanud ka seda, kuidas tõuseb Leie Põhikooli õpilaste hariduse kvaliteet või ka Kalmetu Põhikooli kvaliteet seeläbi, et Leie Põhikool suletakse. Kohus nõustub kaebajatega, et üksnes õpilaste arvu muutus Kalmetu Põhikoolis ja õppealajuhataja 0,5 töökoha lisandumine, ei oma ilmselget seost kvaliteetse haridusega või hariduse kvaliteedi tõusuga pärast ümberkorralduse toimumist.
26. Vastustaja Viljandi vald viitab vaidlusaluses otsuses Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2011. a uuringule „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid„ (I kd, tl-d 142-208, II kd, tl-d 1-45). Vastustaja leiab, et uuringu põhjal saab väita, et õpilaste tulemuslikkus on sõltuv kooli suurusest – suuremate koolide õpilaste õpitulemused on paremad ning nende edasine haridustee kindlam ja edukam. Selline väide on tõepoolest uuringu lehekülgedel 201 ja 214 kirjas, kuid kohtu hinnangul on vastustaja selle lause kontekstist välja rebinud. Uuringus on kirjas tegelikult järgmine mõte: „Kokkuvõttes võib järeldada, et õpilaste ja ka koolide tulemuslikkus on sõltuv kooli suurusest – suuremate koolide õpilaste õpitulemused on paremad ning edasine haridustee kindlam ja edukam. Samuti on suuremates koolides hariduse omandamine vähem kulukas (ühe õpilase kohta). Siiski ei saa selle analüüsi põhjal kindlalt väita, et maksimeerides koolide suuruse maksimeerime õpilaste tulemuslikkuse. Teatud õpilastele ongi sobivamad väiksemad koolid ja teatud piirist alates võib kooli suurus õppe tulemuslikkusele pärssivalt mõjuda. Kuivõrd Eestis väga suuri koole on vaid üksikud, ei saa selle väite paikapidavust ja väga suurtest koolidest tulenevaid võimalikke tagasilööke õppe tulemuslikkusele detailsemalt antud analüüsi kontekstis analüüsida.“ (II kd, tl 34).
28. Kohus peab veel vajalikuks osundada sellele, et kui väga väikeseks peetakse alla 250 õpilasega koole, siis oleks ka Leie Põhikooli ümberkorraldamisel Kalmetu Põhikooliks, ikkagi tegemist väga väikese kooliga. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses selgitanud, et 2018/19. õppeaastal õpib seisuga 1. märts 2019 Kalmetu Põhikoolis 110 õpilast ja Leie Põhikoolis 30 õpilast (I kd, tl 24). Kui anda uuringule selline sisu nagu vastustaja vaidlusaluses otsuses, siis poleks koolide liitmisel õpilaste tulemuslikkusele mingit mõju, sest koolide liitmisel oleks ikkagi tegemist väga väikese kooliga. Liitmise tulemusena ei muutuks Kalmetu Põhikool suureks kooliks, vaid jääks ikkagi väikeseks, olles lihtsalt mõnevõrra suurem väga väike kool kui enne liitmist.
29. Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses rõhutanud pigem õpilase tulemuslikkust, on uuringu kokkuvõttes räägitud ka kooli tulemuslikkusest. Kooli tulemuslikkust mõjutavateks teguriteks on: 1) hästi planeeritud, huvigruppe kaasav ja süsteemselt toimiv kooli strateegiline juhtimine; 2) kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamine koolis; 3) individuaalne lähenemine õpilastele õppe- ja kasvatustöös; 4) kooli koostöö kõrgkooliga; 5) õpilaste koolist väljalangevusega võitlemine; 6) õpilaste ja vanemate rahulolu-uuringutega arvestamine; 7) õpilaste osalemise toetamine erinevatel võistlustel ja konkurssidel (II kd, tl 37). Nagu näha, selles loetelus kooli suurust kooli tulemuslikkust mõjutava tegurina ei ole välja toodud. Mis kinnitab taaskord seda, et vastustaja viide uuringule on olnud kontekstiväline ja pigem on vastustaja otsinud põhjendusi oma otsustuse tegemise igal juhul läbisurumiseks.
31. Prof Türk on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks ei ole Leie koolivõrgu kujundamisel uuringu tulemused üle kantavad ja tõenduspõhised, vaid vastupidi, tulemuste kasutamine on olnud pinnapealne ja kontekstiväline. Sellise seisukoha kinnitamiseks on prof Türk esitanud mitmeid põhjendusi, mida vastustaja ei ole ümber lükanud ja mis tunduvad kohtule usutavad. Nii selgitab prof Türk, et „Leie kool eristub oma õpikvaliteedi näitajate osas uuringutulemuste üldisest mustrist (on õpitulemuste keskmiste näitajate osas sageli parem). Seega ei toeta eelnev info Viljandi Vallavolikogu otsuse motivatsioonilist väidet, mille järgi on muudatuste tegemise eesmärgiks õpilaste hariduse kvaliteedi parandamine. /---/ uuringus välja toodud kooli suuruse ja hariduse kvaliteediga seotud riske ja negatiivseid tegureid on Leie põhikoolis osatud hästi maandada ja kasutatud samas väga hästi ära väikekooli võimalusi – see on võimaldanud tagada Leie kooli õpilastele kvaliteetse hariduse. /---/ Eksperdi hinnangul aitavad maapiirkonna väikesed põhikoolid täita ka Eestile üha olulisemat maapiirkondade arendamise ja ääremaastumise takistamise strateegilist ülesannet./.../lihtsate efektiivsus- või tulemusnäitajate, nagu kulud ühe õpilase kohta, analüüsimine võib anda väga eksitava pildi. /---/ Eksperdi arvates pole näiteks piisav tugineda peamiselt vaid kooli kuludele ühe õpilase kohta, vaid on vaja kindlasti arvestada ka majapidamiste (perekondade) kuludega ning riigi regionaalpoliitikaga, sh ääremaastumisest tekkivate kahjudega.“
Väga tubli, et Leiekad selle kohtutee ette võtsid ja tore, et kohus võttis kuulda nii tarka inimest nagu prof Türk:)
Saadan selle kohtuostsuse ka konsultatsioonifirmale Cumulus Consult - tundub, et nad nõustavad praegu vist enamusi omavalitsusi koolivõrgu arendamise vallas, ja nagu meediast pidevalt kuulda on, soovitavad sulgeda ühe väikekooli teise järel.
Tundub, et nad pole seda uuringut lugenud (või pole sellest aru saanud), muidu nad ju ei läheneks asjale nõnda lihtsakoeliselt.
tervitades
Liisa-Lota Kaivo,
ajutrusti eestvedaja
12. veebruaril 2020
Jätkame siis Leie kooli kohtulooga.
Olgu ette ära öeldud, et kohus võttis aluseks Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2011. a uuringu „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid„, mis muuhulgas ütleb et:
Kooli tulemuslikkust mõjutavateks teguriteks on:
1) hästi planeeritud, huvigruppe kaasav ja süsteemselt toimiv kooli strateegiline juhtimine;
2) kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamine koolis;
3) individuaalne lähenemine õpilastele õppe- ja kasvatustöös;
4) kooli koostöö kõrgkooliga;
5) õpilaste koolist väljalangevusega võitlemine;
6) õpilaste ja vanemate rahulolu-uuringutega arvestamine;
7) õpilaste osalemise toetamine erinevatel võistlustel ja konkurssidel (II kd, tl 37). Nagu näha, selles loetelus kooli suurust kooli tulemuslikkust mõjutava tegurina ei ole välja toodud.
See tõdemus on kui palsam kõikide väikeste aga tublide maakoolide hingele:)
Aga nüüd täpsemalt:
Kui vald otsustab kooli sulgeda kuid kogukond soovib kooli jätkamist, on kogukonnal võimalus otsus kohtus vaidlustada. See nõuab pealehakkamist, raha ja julgust, aga Leie kooli kogukond võttis kohtutee ikkagi ette. Nagu varem on võtnud Nõva, Tääksi, Pühajärve jt hakkajad maakoolid. (2020 nov täiendus - Nüüdseks on kooli sulgemise vastu kohtuvõidu saanud ka Kallaste. Õpipaikadeks muutmise vastu pöördusid kohtusse Põltsamaa valla väikesed koolid, mispeale vald võttis selle plaani päevakorrast maha. Lõputut kohtuvõitlust koolipidajaga jätkab väike kuid vintske Nõva kool).
Viljandi Vallavolikogu otsustas 27. märtsil 2019. a, et lõpetab 31. august 2019 30 õpilasega Leie kooli (1.-9. klass) tegevuse. Kui vald soovib kooli sügisel sulgeda, peab ta selle ära otsustama enne 1.aprillil. Niiet olgem valmis - 6 nädalat on veel jäänud!
Koolikogukond pöördus Tartu halduskohtusse, kool tegutses esialgse õigustkaitse all edasi ja äsja, 12. veebruaril 2020 tühistas kohus vallavolikogu otsuse.
Lisan selle otsuse manusesse - Anzori saatis edasi, et võib-olla on sellest lahendist kellelegi edaspidi tuge.
Väikeste koolikogukondade jaoks on see päris tore lugemine, sest lükkab ümber valdade klassikalised väited, nagu väikekoolide sulgemine:
a) tõstaks hariduse kvaliteeti;
b) hoiaks kokku kulusid;
Leie koolikogukonna kohtukulud olid ca 2000€, mis nüüd saavad hüvitatud. Väikese kogukonna jaoks on see aga suur raha, eriti kui sellest ilma peaks jäädama.
Kuna oleme varemalt arutanud, et tuleks asutada külakoolide arendusorganisatsioon SA Eesti Külakool, siis Anzorilt tuli mõte, et selle juures võiks tegutseda ka nö kohtufond, kust väikekoolide kogukonnad saavad toetust kohtulahingute pidamiseks. Kui tuleb kohtuvõit, siis saaks koolikogukond raha tagasi maksta, aga kui tuleb kaotus, siis ei jääks see kogukonna kanda. Fondi võiks täita näiteks heategevuslike kontsertidega või muul heategevuslikul moel - külakoolidest on ju sirgunud hulk nimekaid inimesi, kes küllap hea meelega nende koolide ellujäämisvõitlust toetaks.
Anzori, anna palun siia listi ka teada, kuidas Leiel asjad edasi erenevad - kas vald kaebab otsuse edasi ja kuidas vallale pealesunnitud koolipidamine edeneb.
Nüüd siis mõned kõnekamad lõigud kohtuotsusest:
24. Kohus nõustub kaebajatega selles, et otsuse nr 166 sisu järgi tgineb otsus kokkuvõtlikult kahele alusele: 1) hariduse kvaliteedi parandamine ja 2) majanduslik otstarbekus (ressursside optimaalne kasutus). Seejuures on vald soovinud haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisel lähtuda eelkõige laste huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi parandamisest ja alles seejärel majanduslikust otstarbekusest (I kd, tl 24).
25. Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, kuidas Leie Põhikooli sulgemine mõjutab valla erinevate kooliastmete hariduse kvaliteeti. Kuna Leie Põhikool on parim kool vallas, puudub alus väita, et õpikvaliteet või kooli areng vajab sellise ümberkorralduse kaudu mingit vallapoolset sekkumist. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses ise selgitanud, et Leie Põhikooli lõpetajate 2017. a ja 2018. a eksamitulemuste kokkuvõtte kohaselt oli eesti keele eksami keskmine tulemus mõlemal aastal üle maakonna ja riigi keskmise tulemuse ning matemaatika eksami tulemused on ligilähedased riigi keskmise tulemusega. Valikainete eksamid bioloogias ja inglise keeles on 2018. aastal sooritatud samuti pisut parematele punktidele kui riigi keskmine (I kd, tl 25; II kd, tl-d 146-152). Vastustaja ei ole selgitanud ka seda, kuidas tõuseb Leie Põhikooli õpilaste hariduse kvaliteet või ka Kalmetu Põhikooli kvaliteet seeläbi, et Leie Põhikool suletakse. Kohus nõustub kaebajatega, et üksnes õpilaste arvu muutus Kalmetu Põhikoolis ja õppealajuhataja 0,5 töökoha lisandumine, ei oma ilmselget seost kvaliteetse haridusega või hariduse kvaliteedi tõusuga pärast ümberkorralduse toimumist.
26. Vastustaja Viljandi vald viitab vaidlusaluses otsuses Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2011. a uuringule „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid„ (I kd, tl-d 142-208, II kd, tl-d 1-45). Vastustaja leiab, et uuringu põhjal saab väita, et õpilaste tulemuslikkus on sõltuv kooli suurusest – suuremate koolide õpilaste õpitulemused on paremad ning nende edasine haridustee kindlam ja edukam. Selline väide on tõepoolest uuringu lehekülgedel 201 ja 214 kirjas, kuid kohtu hinnangul on vastustaja selle lause kontekstist välja rebinud. Uuringus on kirjas tegelikult järgmine mõte: „Kokkuvõttes võib järeldada, et õpilaste ja ka koolide tulemuslikkus on sõltuv kooli suurusest – suuremate koolide õpilaste õpitulemused on paremad ning edasine haridustee kindlam ja edukam. Samuti on suuremates koolides hariduse omandamine vähem kulukas (ühe õpilase kohta). Siiski ei saa selle analüüsi põhjal kindlalt väita, et maksimeerides koolide suuruse maksimeerime õpilaste tulemuslikkuse. Teatud õpilastele ongi sobivamad väiksemad koolid ja teatud piirist alates võib kooli suurus õppe tulemuslikkusele pärssivalt mõjuda. Kuivõrd Eestis väga suuri koole on vaid üksikud, ei saa selle väite paikapidavust ja väga suurtest koolidest tulenevaid võimalikke tagasilööke õppe tulemuslikkusele detailsemalt antud analüüsi kontekstis analüüsida.“ (II kd, tl 34).
28. Kohus peab veel vajalikuks osundada sellele, et kui väga väikeseks peetakse alla 250 õpilasega koole, siis oleks ka Leie Põhikooli ümberkorraldamisel Kalmetu Põhikooliks, ikkagi tegemist väga väikese kooliga. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses selgitanud, et 2018/19. õppeaastal õpib seisuga 1. märts 2019 Kalmetu Põhikoolis 110 õpilast ja Leie Põhikoolis 30 õpilast (I kd, tl 24). Kui anda uuringule selline sisu nagu vastustaja vaidlusaluses otsuses, siis poleks koolide liitmisel õpilaste tulemuslikkusele mingit mõju, sest koolide liitmisel oleks ikkagi tegemist väga väikese kooliga. Liitmise tulemusena ei muutuks Kalmetu Põhikool suureks kooliks, vaid jääks ikkagi väikeseks, olles lihtsalt mõnevõrra suurem väga väike kool kui enne liitmist.
29. Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses rõhutanud pigem õpilase tulemuslikkust, on uuringu kokkuvõttes räägitud ka kooli tulemuslikkusest. Kooli tulemuslikkust mõjutavateks teguriteks on: 1) hästi planeeritud, huvigruppe kaasav ja süsteemselt toimiv kooli strateegiline juhtimine; 2) kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamine koolis; 3) individuaalne lähenemine õpilastele õppe- ja kasvatustöös; 4) kooli koostöö kõrgkooliga; 5) õpilaste koolist väljalangevusega võitlemine; 6) õpilaste ja vanemate rahulolu-uuringutega arvestamine; 7) õpilaste osalemise toetamine erinevatel võistlustel ja konkurssidel (II kd, tl 37). Nagu näha, selles loetelus kooli suurust kooli tulemuslikkust mõjutava tegurina ei ole välja toodud. Mis kinnitab taaskord seda, et vastustaja viide uuringule on olnud kontekstiväline ja pigem on vastustaja otsinud põhjendusi oma otsustuse tegemise igal juhul läbisurumiseks.
31. Prof Türk on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks ei ole Leie koolivõrgu kujundamisel uuringu tulemused üle kantavad ja tõenduspõhised, vaid vastupidi, tulemuste kasutamine on olnud pinnapealne ja kontekstiväline. Sellise seisukoha kinnitamiseks on prof Türk esitanud mitmeid põhjendusi, mida vastustaja ei ole ümber lükanud ja mis tunduvad kohtule usutavad. Nii selgitab prof Türk, et „Leie kool eristub oma õpikvaliteedi näitajate osas uuringutulemuste üldisest mustrist (on õpitulemuste keskmiste näitajate osas sageli parem). Seega ei toeta eelnev info Viljandi Vallavolikogu otsuse motivatsioonilist väidet, mille järgi on muudatuste tegemise eesmärgiks õpilaste hariduse kvaliteedi parandamine. /---/ uuringus välja toodud kooli suuruse ja hariduse kvaliteediga seotud riske ja negatiivseid tegureid on Leie põhikoolis osatud hästi maandada ja kasutatud samas väga hästi ära väikekooli võimalusi – see on võimaldanud tagada Leie kooli õpilastele kvaliteetse hariduse. /---/ Eksperdi hinnangul aitavad maapiirkonna väikesed põhikoolid täita ka Eestile üha olulisemat maapiirkondade arendamise ja ääremaastumise takistamise strateegilist ülesannet./.../lihtsate efektiivsus- või tulemusnäitajate, nagu kulud ühe õpilase kohta, analüüsimine võib anda väga eksitava pildi. /---/ Eksperdi arvates pole näiteks piisav tugineda peamiselt vaid kooli kuludele ühe õpilase kohta, vaid on vaja kindlasti arvestada ka majapidamiste (perekondade) kuludega ning riigi regionaalpoliitikaga, sh ääremaastumisest tekkivate kahjudega.“
Väga tubli, et Leiekad selle kohtutee ette võtsid ja tore, et kohus võttis kuulda nii tarka inimest nagu prof Türk:)
Saadan selle kohtuostsuse ka konsultatsioonifirmale Cumulus Consult - tundub, et nad nõustavad praegu vist enamusi omavalitsusi koolivõrgu arendamise vallas, ja nagu meediast pidevalt kuulda on, soovitavad sulgeda ühe väikekooli teise järel.
Tundub, et nad pole seda uuringut lugenud (või pole sellest aru saanud), muidu nad ju ei läheneks asjale nõnda lihtsakoeliselt.
tervitades
Liisa-Lota Kaivo,
ajutrusti eestvedaja