Mida erakonnad saaks külakoolide heaks teha:
- Riigikogus peaks olema eraldi hariduskomisjon koos põhihariduse asjatundjatega. Praegu arutatakse haridusküsimusi kultuurikomisjonis, kus põhihariduse alane kompetents on tagasihoilik. Samas on haridusele kuluv maksuraha mäekõrguselt üle kultuurirahadest ja erinevalt kultuuri tarbimisest ja teistest haridustasemetest on põhiharidus riigi poolt kodanikele kohustuseks pandud. On väga oluline kõige kõrgemal tasemel läbi mõelda, et kuidas teha nii, et koolikohustuse täitmine ei halvendaks ühegi lapse elukvaliteeti.
- luua väikestele koolidele uus ja toimiv nn külakooli pidamis- ja rahastamismudel.
Uus (maa)koolimudel peaks lapsevanemat arvestama võrdse partnerina, kes räägib kaasa koolijuhi valimisel ja eelarve koostamisel, mitte ei piirdu ainult "arvamuse andmisega", mida keegi kuulama ei pea, nagu praegune hoolekogu pädevus ette näeb. Kui selline erand oleks ainult maal, meelitaks see kindlasti maale elama rohkem keskmisest isepäisemaid ja hakkajamaid peresid, kes tahavad oma laste hariduse osas rohkem kaasa rääkida.
- Taaselustada erakondade haridustöörühmade regulaarsed ühisarutelud, nagu olid 90-ndatel.
- Riigikogus peaks olema eraldi hariduskomisjon koos põhihariduse asjatundjatega. Praegu arutatakse haridusküsimusi kultuurikomisjonis, kus põhihariduse alane kompetents on tagasihoilik. Samas on haridusele kuluv maksuraha mäekõrguselt üle kultuurirahadest ja erinevalt kultuuri tarbimisest ja teistest haridustasemetest on põhiharidus riigi poolt kodanikele kohustuseks pandud. On väga oluline kõige kõrgemal tasemel läbi mõelda, et kuidas teha nii, et koolikohustuse täitmine ei halvendaks ühegi lapse elukvaliteeti.
- luua väikestele koolidele uus ja toimiv nn külakooli pidamis- ja rahastamismudel.
Uus (maa)koolimudel peaks lapsevanemat arvestama võrdse partnerina, kes räägib kaasa koolijuhi valimisel ja eelarve koostamisel, mitte ei piirdu ainult "arvamuse andmisega", mida keegi kuulama ei pea, nagu praegune hoolekogu pädevus ette näeb. Kui selline erand oleks ainult maal, meelitaks see kindlasti maale elama rohkem keskmisest isepäisemaid ja hakkajamaid peresid, kes tahavad oma laste hariduse osas rohkem kaasa rääkida.
- Taaselustada erakondade haridustöörühmade regulaarsed ühisarutelud, nagu olid 90-ndatel.