Väikekoolide sulgemisolümpia läheneb, üleriigiline Eesti Külakooli asutamise mõte!
Kuigi infot sai juba omajagu, siis saadan teile ära ka üleriigilise Eesti Külakooli asutamise mõtte.
Võib-olla Vabariigi Aastapäeva, koolivaheaja ja kesiste lumeolude tingimustes tekib aega selle üle juurelda:)
Avatud külakoolide päevast ja teistest toredatest mõtetest kirjutan pärast vaheaega.
Väikekoolide sulgemislaine läheneb, üleriigilise Eesti Külakooli asutamise mõte
Koolide pidamise ja juhtimise tasand on õnneks küll ühiskondlike arutelude fookusesse nihkumas, kuid üha selgemaks saab ka see, et külade targa haridusvõrgu arendamiseks oleks tarvis kooliomaniku huvi ja asjatundlikkust tõsta väga kiiresti, umbes aastaga.
Nagu eeldasime ja nagu meediast kuuleme, on uued suured omavalitsused varasemast võimekamad ka väikeste koolide sulgemises.
2021. a kohalike valimisteni kaitsevad (või vähemalt peaks kaitsma) koole valdade ühinemislepingud, kuid edasi paistab, et vallad plaanivad esimesel võimalusel väiksemad koolid kinni panna. Targa haridusvõrgu arendamisel tuleb aga arvestada, et kaotatud koolikogukondi uuesti tekitada on ilmselt kordades keerulisem kui olemasolevaid värskendada, aidata luua paremat kvaliteeti, anda lisahoogu.
Seega külade targa haridusvõrgu töötav lahendus peaks meil olema välja mõeldud ja ellurakendamiseks valmis hiljemalt aasta pärast, 2020. a (kuigi jah, KOV valimis arvestades jääb suurem sulgemisolümpia ilmselt 2021. a varakevadesse)
Kogu haridussüsteemi nii kiiresti muuta ei ole võimalik.
Omavalitsuste ja hariduse tänaste rahastamispõhimõtete juures ei saa eeldada, et külade targa haridusvõrgu arendamine vallajuhte huvitama hakkab.
Noor pere saab endale maal elamist lubada eelkõige siis, kui ollakse ettevõtjad. Omanikutulu pealt makstav tulumaks aga ei jõua valla eelarvesse, see jääb riigile. Riiklik haridustoetus katab vaid osa maalaste hariduse kuludest, suure osa peavad vallad juurde maksma.
Kuniks noored lasterohked ja ettevõtlikud maapered on vallaeelarve jaoks vaid suur kulu, ei saa eeldada, et vallad hakkavad nende juurdemeelitamise nimel pingutama. Ja mida suurem omavalitsus, seda vähem mõjutab valimisi kaugetes külades elavate noorte perede hääl.
Mida siis teha? Noored maapered peavad end eelkõige ise aitama ja kutsuma appi maaelu käekäigust hoolivaid sõpru-toetajaid. Nagu see paljudes kohtades juba toimubki.
Võib-olla tuleks väikeste koolikogukondade ja maaelu sõprade koostöös asutada üks (eraalgatuslik?) koolipidaja - Eesti Külakool, mis:
- peaks individuaalõpperühmasid või õpipaiku kõikjal Eesti maapiirkonnas (nagu Tartu Erakooli tiiva all olev Peedu kool või Gaia kooli tiiva all olev Harmi kool);
- kasutaks tänapäevaseid õpivõimalusi nagu näiteks Üleilmakool, loe ka Helja Kirber: eestikeelne haridus rändab lastega kaasa
või nagu kirjeldas 10. a tagasi Arengufondi IT ja hariduse töörühm oma raportis Vt lk 7 tulevikupilt õppimisest aastal 2018
- oleks tugevaks ja targaks katuseks, mis toetab kohapealset algatust - sarnanedes näit Coop Eesti süsteemile, kus ühe keskühistu all tegutsevad kohalikud ühistud katavad kogu Eesti uuendusmeelsete väikeste kauplustega. Sarnane võiks ju olla ka targa haridusvõrgu kaart :) Coopi juhtidelt kuulsime, et näit Põhja-Inglismaal osalebki Coop ka koolide arendamisel.
- võimestaks väikeseid koolikogukondi-peresid läbirääkimistel KOVidega või räägiks ise KOVidega läbi;
- korraldaks eriväljaõpet õpetajatele ja koolijuhtidele: klassikalise õpetaja väljaõppega, rääkimata klassikalisest koolijuhi väljaõppest, pole külade targa haridusvõrgu arendamisel ilmselt palju peale hakata. Esimesel iseseisvusperioodil oligi külakooli õpetajal eraldi kvalifikatsioon - õpiti õpetama kõiki aineid sh tuli mängida mõnd pilli (nagu õpetaja Laur:)). Mõisates õpetasid koduõpetajad, kes olid samuti saanud selleks eraldi väljaõppe. Nende käe all alustasid meie kõige nimekamad teadlased nagu näit K.E von Baer. Külade tark haridusvõrk peaks lõimima vana ja uut ning leidma koos koolikogukonnaga igale paigale sobiva koolikorralduse, mis aitab hoida kokku haldus- ja administreerimiskulusid, tagab õpetajatele/tugipersonalile mõistliku töökorralduse ja konkurenstivõimelise palga.
- võrgustaks Eesti väikesed maakoolid omavahel. Üheskoos ollakse tugevamad lobitöös. Koos saab suuremaid projekte, ühislaagreid, reise ette võtta. Maalastel tekib kooli kaudu võimalus suhelda teiste maalastega üle Eesti. See aitab leida sarnase taustaga sõpru, mis jällegi aitab kindlustada maaelule parema tuleviku:)
Eesti Külakooli loomisel ja arendamisel võiks eeskuju võtta SA-st Noored Kooli, mis on meie haridusmaastikul vägevaid arenguid kaasa toonud eraalgatus.
Sellised mõtted.
Andke siis teada, mis arvate ja kes on huvilised Eesti Külakooli asutamise teemadel kaasa mõtlema ja tegutsema!
Kui keegi teab, et midagi sarnast on juba mõnes teises riigis olemas, siis andke sellest ka teada - lihtsam ikka teiste vigadest õppida kui enda omadest:)
Liisa-Lota Kaivo, ajutrusti eestvedaja
Kuigi infot sai juba omajagu, siis saadan teile ära ka üleriigilise Eesti Külakooli asutamise mõtte.
Võib-olla Vabariigi Aastapäeva, koolivaheaja ja kesiste lumeolude tingimustes tekib aega selle üle juurelda:)
Avatud külakoolide päevast ja teistest toredatest mõtetest kirjutan pärast vaheaega.
Väikekoolide sulgemislaine läheneb, üleriigilise Eesti Külakooli asutamise mõte
Koolide pidamise ja juhtimise tasand on õnneks küll ühiskondlike arutelude fookusesse nihkumas, kuid üha selgemaks saab ka see, et külade targa haridusvõrgu arendamiseks oleks tarvis kooliomaniku huvi ja asjatundlikkust tõsta väga kiiresti, umbes aastaga.
Nagu eeldasime ja nagu meediast kuuleme, on uued suured omavalitsused varasemast võimekamad ka väikeste koolide sulgemises.
2021. a kohalike valimisteni kaitsevad (või vähemalt peaks kaitsma) koole valdade ühinemislepingud, kuid edasi paistab, et vallad plaanivad esimesel võimalusel väiksemad koolid kinni panna. Targa haridusvõrgu arendamisel tuleb aga arvestada, et kaotatud koolikogukondi uuesti tekitada on ilmselt kordades keerulisem kui olemasolevaid värskendada, aidata luua paremat kvaliteeti, anda lisahoogu.
Seega külade targa haridusvõrgu töötav lahendus peaks meil olema välja mõeldud ja ellurakendamiseks valmis hiljemalt aasta pärast, 2020. a (kuigi jah, KOV valimis arvestades jääb suurem sulgemisolümpia ilmselt 2021. a varakevadesse)
Kogu haridussüsteemi nii kiiresti muuta ei ole võimalik.
Omavalitsuste ja hariduse tänaste rahastamispõhimõtete juures ei saa eeldada, et külade targa haridusvõrgu arendamine vallajuhte huvitama hakkab.
Noor pere saab endale maal elamist lubada eelkõige siis, kui ollakse ettevõtjad. Omanikutulu pealt makstav tulumaks aga ei jõua valla eelarvesse, see jääb riigile. Riiklik haridustoetus katab vaid osa maalaste hariduse kuludest, suure osa peavad vallad juurde maksma.
Kuniks noored lasterohked ja ettevõtlikud maapered on vallaeelarve jaoks vaid suur kulu, ei saa eeldada, et vallad hakkavad nende juurdemeelitamise nimel pingutama. Ja mida suurem omavalitsus, seda vähem mõjutab valimisi kaugetes külades elavate noorte perede hääl.
Mida siis teha? Noored maapered peavad end eelkõige ise aitama ja kutsuma appi maaelu käekäigust hoolivaid sõpru-toetajaid. Nagu see paljudes kohtades juba toimubki.
Võib-olla tuleks väikeste koolikogukondade ja maaelu sõprade koostöös asutada üks (eraalgatuslik?) koolipidaja - Eesti Külakool, mis:
- peaks individuaalõpperühmasid või õpipaiku kõikjal Eesti maapiirkonnas (nagu Tartu Erakooli tiiva all olev Peedu kool või Gaia kooli tiiva all olev Harmi kool);
- kasutaks tänapäevaseid õpivõimalusi nagu näiteks Üleilmakool, loe ka Helja Kirber: eestikeelne haridus rändab lastega kaasa
või nagu kirjeldas 10. a tagasi Arengufondi IT ja hariduse töörühm oma raportis Vt lk 7 tulevikupilt õppimisest aastal 2018
- oleks tugevaks ja targaks katuseks, mis toetab kohapealset algatust - sarnanedes näit Coop Eesti süsteemile, kus ühe keskühistu all tegutsevad kohalikud ühistud katavad kogu Eesti uuendusmeelsete väikeste kauplustega. Sarnane võiks ju olla ka targa haridusvõrgu kaart :) Coopi juhtidelt kuulsime, et näit Põhja-Inglismaal osalebki Coop ka koolide arendamisel.
- võimestaks väikeseid koolikogukondi-peresid läbirääkimistel KOVidega või räägiks ise KOVidega läbi;
- korraldaks eriväljaõpet õpetajatele ja koolijuhtidele: klassikalise õpetaja väljaõppega, rääkimata klassikalisest koolijuhi väljaõppest, pole külade targa haridusvõrgu arendamisel ilmselt palju peale hakata. Esimesel iseseisvusperioodil oligi külakooli õpetajal eraldi kvalifikatsioon - õpiti õpetama kõiki aineid sh tuli mängida mõnd pilli (nagu õpetaja Laur:)). Mõisates õpetasid koduõpetajad, kes olid samuti saanud selleks eraldi väljaõppe. Nende käe all alustasid meie kõige nimekamad teadlased nagu näit K.E von Baer. Külade tark haridusvõrk peaks lõimima vana ja uut ning leidma koos koolikogukonnaga igale paigale sobiva koolikorralduse, mis aitab hoida kokku haldus- ja administreerimiskulusid, tagab õpetajatele/tugipersonalile mõistliku töökorralduse ja konkurenstivõimelise palga.
- võrgustaks Eesti väikesed maakoolid omavahel. Üheskoos ollakse tugevamad lobitöös. Koos saab suuremaid projekte, ühislaagreid, reise ette võtta. Maalastel tekib kooli kaudu võimalus suhelda teiste maalastega üle Eesti. See aitab leida sarnase taustaga sõpru, mis jällegi aitab kindlustada maaelule parema tuleviku:)
Eesti Külakooli loomisel ja arendamisel võiks eeskuju võtta SA-st Noored Kooli, mis on meie haridusmaastikul vägevaid arenguid kaasa toonud eraalgatus.
Sellised mõtted.
Andke siis teada, mis arvate ja kes on huvilised Eesti Külakooli asutamise teemadel kaasa mõtlema ja tegutsema!
Kui keegi teab, et midagi sarnast on juba mõnes teises riigis olemas, siis andke sellest ka teada - lihtsam ikka teiste vigadest õppida kui enda omadest:)
Liisa-Lota Kaivo, ajutrusti eestvedaja