Kas suudame Eestis välja mõelda 21. saj külade targa haridusvõrgu, et maalaps saaks hea põhihariduse kodu lähedal? Et maalaps ei peaks kooli rännates tundma, et elab riigi jaoks vales kohas.
Et aina rohkem lastega peresid maale kodu looks, et neis oleks rohkem lapsi ja maaelu kestma jääks. Et Eesti küla elaks ja looks turvalisust praeguses ärevas maailmas.
Külakool on väike ja isiklik vaimutoidu restoran, mis võib olla vägagi tegija. Head haridus külades saab alguse targast koolipidajast, kelle juures tahab töötada tark koolijuht ja nendega koos omakorda targad õpetajad ja tark kogukond. Hea hariduse loovad kuldsed inimesed, mitte kullast majad.
Väikekool pole kallis, kui seda targalt pidada ja kaasata kogu koolikogukonna potentsiaal. Külakoolid loovad haridusmaastikul vajalikku mitmekesisust ja neil on väiksem ökoloogiline jalajälg. Võimalikult palju võimalikult väikeseid koole üle Eestimaa oleks õige suund nii pandeemia kui sõja tingimustes.